[heretic666]

[Tbit]

kui mu kehva matemaatika ei eksi peaks see ketas cirka 360km/h seal sees vurama ehk 100m/s umbes. katki läheks ilmselt kõva paugu ja kolina saatel .

[Wilts]

[SurfData]

[tahanteada]

Pigem saab sellest kettast iseseisvate, arvutiv2liste HDD-Rackide ketas. Ei usu, et mingis pisikeses lauaarvutis see ketas ennast tervislikult tunneb.

Postitatud mobile device

[Dolph]

Kas 23000 RPM oli see piir, kus kehad hakkasid oma positsiooni hoidma? Et riputad mootori nööri otsa ja paned tööle. Nüüd kallutad mootori nööri suhtes ükskõik millise nurga alla ja lased lahti. Mootor hoiab positsiooni. Keegi mõnda youtube videot ei leia?

[tumbuser]

[heretic666]

[tumbuser]

[Tomorrow]

[tahanteada]

Dolph: Mootor võib ju olla igapidi isehoidvana tsentris, kuid kahjuks ei asu mootor tsentris ei ketta ega arvuti suhtes. Teoreetiliselt võib ju ketast igapidi tsentrisse panna, aga siis tähendaks see ka teistsuguse kujuga ketaste ja arvutite tootmist.

[sakinaga]

tahanteada, lepi sellega, et ketas ei lennuta sul arvuti minema ega midagi. Istub ikkagi täitsa korralikult paigal.

[theweirdon]

To tahanteada, F1 autode mootorid töötavad 19k rpm, on sisepõlemismootoreid mis töötavad kõvasti üle 20 k rpm ja kõik toimib autod ei hõlju ja üllaülla, F1 auto suudab isegi kurvi võtta. Palun tee endale natuke füüsika põhitõdesid selgeks, kui hakkad siin paanikat külvama. Nii kaua kui platterid on ideaalses tasakaalus ei tapeta laagreid ära ja kõik toimib vaikselt, ekonoomselt ja kaua, aga see eeldabki just kvaliteeti.

[Andrus Luht]

[sakinaga]

Niiet tuleks teha 30k rpm pigem, veel vaiksem ja pikaealisem

[TULNUK]

Miskipärast arvan, et 30k kettaid saame veel natuke oodata, nii kiiresti pöörleval kettal on ju inerts ikka meeletu, seega peaks ka ketta pöörete juhtimine mootori kaudu üpris "ebamugavaks" muutuma. Ja olgugi et steriilses keskkonnas, peab see kaadervärk ikka üpris tublid aastad seal vastu pidama - keraamilised laagrid ja muud popid ja noortepärased lahendused saavad kindlasti kasutust.

[tahanteada]

theweirdon: BReaK da iCE: No ja mis siis, et autos kasutatakse suuri pöörlemiskiiruseid ka sõidu peal ja kurvis. On muide olemas ka mootorid, mis "sadu tuhandeid päärdeid minutis teevad" ja töötavad ka seal, kus nemad peavad töötama.

Arvuti kõvaketta juures on paar pisiasja, mida kogu aeg pöörlemist fännates ära unustatakse. Selle pöörlemiskiiruse juures tuleb leida õige track, siis tabada õiget klastrit, siis tuleb suuta seda infot lugeda või kirjutada.
Lisaks veel teine asi - mida suurema kiirusega ketas tehakse, seda madalamale tuleb ka lugemis-kirjutuspea liikuma panna.
Seega: Mida kiirem on ketas, seda tundlikum on ta igasuguste kõikumiste, rappumiste, vibratsioonide suhtes. Ja kui need kõrvalmõjud on olemas, siis on tulemuseks kas vigane lugemis-kirjutusandmevoog või füüsiliselt ärakraabitud platter(id).

[Denkeš]

Automudelismis kasutakse elektrimootoreid mis teevad u. 30000+rpm ja pole mingeid erilisi probleeme güro jõududega, nii et ei näe probleeme.

[tahanteada]

Denkeš: Ja automudelismis on Sul oluline kiirus, millega teisest mudelist mööda kimada. Mitte see, kuidas selle kiiruse juures "tabada täppi", mille mõõtmed on "tibatillukesed". Ning kõige olulisem on tabada õiget täppi, teist täppi tabada ei tohi.
Pean silmas siin siis info kirjutust kettale. Info tuleb kirjutada õigele rajale, õigesse kohta. Vastasel jutul kirjutan üle valel rajal või vales kohas oleva informatsiooni

[HighEnd]

Denkeš, spurr on seal kõige suurem ketas ka ja see tavaliselt alumiiniumist või plastikust, mudeli mass on niipalju sellest raskem, et see ei mõjuta ka midagi.

[Andrus Luht]

[DonNiger]

see "täpp" asub täpselt samas kohas olenemata kiirusest. Ja lugemispea ei lenda kuhugi, sest see ei tiirle. Ping lugemispea all liigub sirgjooneliselt.
Kahju, et 8 ära on, lõpetaks selle jama siin ära.

[tahanteada]

DonNiger: ] HDD-l pole mitte 1 track, nagu Sa ette kujutad, vaid on kümneid või sadu või tuhandeid tracke. Seega pead Sa esimeses järjekorras suutma õige tracki üles leidma. Seejärel peab Sinu pea liikuma täpselt samas trajektooris Tracki liikumisega, mitte kõikuma mikromeetritki siia-sinnapoole, vastasel juhul oledki juba kõrvaltrackil. Siis pead veel tabama konkreetset klastrit, et sellest vajalikku infot lugeda või kirjutada. Kui valesti kirjutad, siis kirjutad vale klasti üle.

Nii, et see pole tänapäevane probleem - see probleem vale info lugemine ja valesse kohta kirjutamine pärineb samast ajast, kui kõvakettaid üldse on toodetud. Nii, et võid nuputada, miks kunagi toodeti kettaid kiirusega 2500-3500, mitte 25000 - 35000 pööret minutis. Siit saadki vastuse nii lihtsale asjale, nagu õigest kohast info leidmine ja õigesse kohta info kirjutamine.
Võid teha veel ühe katse. Võta plaat -tee sellesse auk ja siis pane plaat pöörlema - mis kiirusel suudad seda ava tabada, mitte kõrvalolevat ja valet.

[mikk36]

tahanteada, raja valik ei muutu keerukamaks pöörete kasvades

[tahanteada]

Nii pildid ja jutt selle kohta, et HDD-l ole mitte üks track, nagu kõik mu Lp. Oponendid on endale pähe võtnud, vaid trackide arv on oi-oi-kui suur.
Ehk siis Lp. Oponentidel on oi kui palju tegemist, et suurel kiirusel õige track, sektor ja klaster üles otsida...
http://www.pcguide.com/ref/hdd/geom/tracks-c.html
http://www.pcguide.com/ref/hdd/geom/tracksDifference-c.html
http://www.pcguide.com/ref/hdd/geom/tracksDensity-c.html

Nii, et kes vaielda tahab, võib seda siis PCGuide-ga teha