|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
| autor |
sõnum   |
|
Dogbert
HV Guru
liitunud: 03.05.2004
|
03.12.2011 23:11:21
|
|
|
| WAV kirjutas: |
| braien334 kirjutas: |
| Mind häirib palju rohkem kui kasutatakse vöörkeelseid sönu eesti keelsetes lausetes, ning neid käänatakse nagu eesti sönu. |
No veel hullemad on liitsõnad (enamasti meie kohalike firmade nimed), kus pool sõna on eesti ja teine pool mingis muus keeles.
Näiteks Beebicenter. |
Telekas on aeg-ajalt mingi bjuutinädala reklaam. Tundub, et väga blondide ajudega inimestelt endasugustele. Vähemalt selline tunne tekib, et keegi hööveldab mul ajukäärusid siledaks, kui näen seda.
Viskasin praegu mälu värskendamiseks neti otsingusse värdsõna "bjuuti" ja esimesed kaks tulemust on "bjuuti stuudio" ja "bjuuti oü" 
_________________
Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus. |
|
| tagasi üles |
|
 |
Tiim
HV veteran
liitunud: 11.10.2006
|
|
03.12.2011 23:12:33
|
|
|
| tsitaat: |
Viskasin praegu mälu värskendamiseks neti otsingusse värdsõna "bjuuti" ja esimesed kaks tulemust on "bjuuti stuudio" ja "bjuuti oü"
|
ongi krt 
rõvedus kuubis
_________________
mida sa vahid mu allkirja, AHV raisk |
|
| tagasi üles |
|
|
Braien
HV Guru
liitunud: 02.02.2009
|
|
03.12.2011 23:19:43
|
|
|
Täitsa pees ikka, ei oska isegi möelda mis järgmisena...
Shu? nvm, ongi selline kingapood olemas, otsisin googlest igaksjuhuks.
Kätt änd toog tsenterit vist önneks ei eksisteeri.
Loodan, et kellelegi jumala eest ideed ei andnud sellise nimega.
_________________
Has anyone really been far even as decided to use even go want to do look more like? |
|
| tagasi üles |
|
|
LiivaneLord
Sõpradele "Olavi"
liitunud: 20.06.2006
|
|
03.12.2011 23:27:30
|
|
|
Ma ei saa aru sellest, et kogu aeg räägitakse, kuidas üks või teine eestikeele sõna on väärakas. Kas siis tõepoolest ühe tõelise inglase jaoks tunduvad kõik need sõnad, mida nemad kasutavad, nii normaalsed? Inglasel on põhjust uhkust tunda, meie peame äärmiselt hoolikalt sõnu valima, et mitte ennast häbistada? Peamiselt käib küll häbenemine meie endi seas.
Küsin seetõttu, et ma pole suutnud suutnud inglise keelt nii hästi selgeks õppida, et keerulisemate sõnade puhul mul keel sõlme ei läheks. Tegelikult ei ole asi nende sõnade kirjapildis või häälduses, vaid nende tähenduses. Enamus sõnu kasutatakse muuhulgas sellistes kontekstides, milles eesti keele vastet kohe üldse ei sobi toppida.
|
|
| tagasi üles |
|
|
Smith
HV veteran
liitunud: 25.08.2002
|
|
13.12.2011 16:18:00
|
|
|
| Tiim kirjutas: |
| tsitaat: |
Viskasin praegu mälu värskendamiseks neti otsingusse värdsõna "bjuuti" ja esimesed kaks tulemust on "bjuuti stuudio" ja "bjuuti oü"
|
ongi krt
rõvedus kuubis |
Aga mispoolest see hullem on kui näiteks "teip", mis tundub kõigile väga meeldivat?
_________________
Only the Central Computer knows the truth |
|
| tagasi üles |
|
|
LiivaneLord
Sõpradele "Olavi"
liitunud: 20.06.2006
|
|
13.12.2011 19:20:50
|
|
|
| Smith, see sõltub, kuidas see laensõna keelereeglitega sobib ning kirjapildis välja näeb. Lisaks see, kas seda sõna üldse vaja on. "bjuuti" on kindlasti sõna, mida pole vaja, kuna palju paremad sünonüümid on juba olemas. "kettas" on täielikult mööda.
|
|
| tagasi üles |
|
|
WAV
HV veteran
liitunud: 02.03.2010
|
|
14.12.2011 04:02:09
|
|
|
Eks oleneb ka sellest, kas on parem/lühem omakeelne sõna juba olemas või mitte:
- BJUUTI või ILU
- TEIP või KLEEPLINT
(Kuigi ise ma nimetan ka viimasel juhul alati ikka "kleeplint" või "makilint", olenevalt kontekstist)
|
|
| tagasi üles |
|
|
1dumbpcuser
HV Guru
liitunud: 05.03.2002
|
|
14.12.2011 06:18:47
|
|
|
| WAV kirjutas: |
Eks oleneb ka sellest, kas on parem/lühem omakeelne sõna juba olemas või mitte:
- BJUUTI või ILU
- TEIP või KLEEPLINT
(Kuigi ise ma nimetan ka viimasel juhul alati ikka "kleeplint" või "makilint", olenevalt kontekstist) |
Bjuuti tundub väga väärastunud variant, pealegi on see pikem  teip on lühem ja vb seetõttu natuke "suupärasem".
Teip on kusjuures täiesti ÕS-is olemas:
http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=teip&F=M
| tsitaat: |
| teip <20:teibi, .teipi> kleepriba, kleeplint ▪. Pakke+teip, toru+teip |
_________________
|
|
| tagasi üles |
|
|
nexus
HV veteran
liitunud: 18.04.2007
|
|
14.12.2011 09:30:24
|
|
|
Noh, sõna teip ma teiste värdsõnadega ühte patta ei paneks.
Kas sõna kleeplintima või kleeplindistama on etem, kui sõna teipima?
|
|
| tagasi üles |
|
|
LiivaneLord
Sõpradele "Olavi"
liitunud: 20.06.2006
|
|
14.12.2011 09:33:11
|
|
|
| Neid laenatud sõnu on suurel hulgal, kuid antud juhul bjuuti ei tule kõne allagi.
|
|
| tagasi üles |
|
|
nexus
HV veteran
liitunud: 18.04.2007
|
|
14.12.2011 09:36:51
|
|
|
| LiivaneLord kirjutas: |
| Neid laenatud sõnu on suurel hulgal, kuid antud juhul bjuuti ei tule kõne allagi. |
Just, bjuuti sakib täiega 
|
|
| tagasi üles |
|
|
Märt.
HV Guru
liitunud: 17.01.2004
|
|
02.01.2012 00:14:24
|
|
|
| Dogbert kirjutas: |
| On keegi kuulnud kedagi rääkimas: "lähen kettast ostma"? Kui kõnes kasutad esimest väldet, miks siis kirjapildis järsku kolmandat? Mulle ei mahu pähe. Ma saan aru g, b, d / k, p, t vigadest veel kuidagimoodi - vahel ei saa kõnekeele kuulmise järgi tõesti aru, kas on nõrk või tugev kaashäälik, aga topelt-"t"-tähte ei saa nagu eriti esimeses vältes lugeda minu meelest. Kust see siis kirjapilti tuleb järsku? |
Ketas on teisevälteline sõna- tähed k, p, t on alati teises vältes ja g, b, d on alati esimeses vältes. Vältevaheldus on minu üllatuseks probleemiks väga paljudele. Ise tuletan neid asju loogiliselt: kuna sõnas ketas kõlab t suhteliselt pikalt ja tugevalt, siis ilmselt arvataksegi 2 t-d sõnas olema. Proovige ise- I välde: kedas, II välde: ketas, II välde : kettas.  Kui vaja täpsemalt teada, siis saan infot oma kallilt kaasalt- ta on juhtumisi eesti keele õps. 
See jutt on siiski isiklik arvamus .
_________________
Albert Einstein: "Vaid kaks asja on lõpmatud, universum ja inimlik rumalus, ja selles esimeses pole ma nii kindel." |
|
| tagasi üles |
|
|
WAV
HV veteran
liitunud: 02.03.2010
|
|
02.01.2012 02:11:37
|
|
|
| udusiil kirjutas: |
| Vältevaheldus on minu üllatuseks probleemiks väga paljudele. |
Huvitav, kas see probleem tuleneb omakorda:
a) lohakusest-laiskusest (ei ole viitsitud õppida, samuti oma seltskonnakamraadide halvast eeskujust)
b) suutmatusest (osa ajutüüpe ei suuda tajuda, umbes sama paratamatu probleem nagu muusikalise kuulmisega)
Minu arvates pigem variant a, kuna eelmistel põlvkondadel seda viga eriti ei esinenud. Vaevalt ka viimase põlvkonna ajudel mingit nii suurt muutust on toimunud.
|
|
| tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
|
|
02.01.2012 03:09:02
|
|
|
lisaks c) interneti mõju, loetakse grammatikavigadega kirjutisi/postitusi ja arvatakse, et nii ongi õige.
Mõned lausa vaidlevad vastu, kui juhitakse tähelepanu nende grammatikavigadele - viidatakse google otsitulemustele, et "näe, google otsinguga "õiged" sõnad ju olemas" vms.
Aga jah, kurb üldiselt. HV tsensuuri nimekiri on paisunud seetõttu ca 20 lehekülje pikkuseks...
Kui te vaid näeksite, milliste vigadega teksti tegelikult HV foorumisse postitatakse
_________________
HV valuutakalkulaator |
|
| tagasi üles |
|
|
dvd vader
HV Guru
liitunud: 26.09.2002
|
|
02.01.2012 03:26:45
|
|
|
ei tahaks öelda, aga "vene ajal" oli eesti keele olukord palju parem selles osas. sellist jama ei olnud, et raamatud või ajaleheartiklid oleks vigu täis olnud. aga kapitalism on jõhkralt igasuguse korrektuuri tagaplaanile surunud, sest väljaandjale ei too see midagi sisse, kui keegi kusagil nurgas hoolega kõik üle loeb. ja kui mõni selline inimene toimetuses ongi, siis ei suuda kõike üle kontrollida üksinda. ja see on paratamatu, et lugedes igasuguseid käkke, jääbki vale keelekasutus külge. ajakirjanikuks tundub et saab nüüd ka igasuguse keeletunnetuseta.
vene ajal oli ka koolides eesti keele olukord parem - eesti keele ja kirjanduse tunde oli lihtsalt rohkem. pärast taasiseseisvumist on järk-järgult keeletunde koomale tõmmatud, et ruumi teha igasugustele uutele ainetele, mida enne ei olnud, ja niimoodi õpilased saavadki koolis vähem keelt, loevad vähem raamatuid, ja kui üldse midagi loevad, siis ei garanteeri keegi loetu kvaliteeti keele osas.
|
|
| tagasi üles |
|
|
Betamax
HV Guru
liitunud: 29.05.2003
|
|
02.01.2012 14:56:58
|
|
|
| WAV kirjutas: |
| udusiil kirjutas: |
| Vältevaheldus on minu üllatuseks probleemiks väga paljudele. |
Huvitav, kas see probleem tuleneb omakorda:
a) lohakusest-laiskusest (ei ole viitsitud õppida, samuti oma seltskonnakamraadide halvast eeskujust)
b) suutmatusest (osa ajutüüpe ei suuda tajuda, umbes sama paratamatu probleem nagu muusikalise kuulmisega)
Minu arvates pigem variant a, kuna eelmistel põlvkondadel seda viga eriti ei esinenud. Vaevalt ka viimase põlvkonna ajudel mingit nii suurt muutust on toimunud. |
Astme- ja vältevaheldus olid emakeele tunnis minu jaoks täiesti arusaamatud asjad, millele ma tänini pole õieti pihta saanud. Käänamiste ja pööramistega polnud sellele vaatamata mingeid probleeme. Kuulmise ja sõnatüve kirjapildi järgi suudan ka praegu korrektselt sõnu käänata ja pöörata.
|
|
| tagasi üles |
|
|
WAV
HV veteran
liitunud: 02.03.2010
|
|
24.02.2012 04:02:51
|
|
|
Ennäe, isegi soliidne (niivõrd-kuivõrd, eksole) arvutite ja arvutikomponentide netipood Arvuti24 (OX Eesti OÜ) ei oska kirjutada sõna "kõvaketas":
http://www.arvuti24.ee/et/p/hdd-hitachi-sata-3tb-6gb-s-64mb-0f12466-26893
Kohe esiplaanil suures pruunis kirjas tähtis pealkiri: Kõvakettas
(iga üksiku mistahes HDD või SSD valiku puhul kuvatakse seal just seesama pealkiri)
(ma miskipärast ei usu, et tegemist on kogemata trükiveaga)
|
|
| tagasi üles |
|
|
waux
HV Guru
liitunud: 01.07.2006
|
|
| tagasi üles |
|
|
LiivaneLord
Sõpradele "Olavi"
liitunud: 20.06.2006
|
|
24.02.2012 11:08:44
|
|
|
| WAV kirjutas: |
Ennäe, isegi soliidne (niivõrd-kuivõrd, eksole) arvutite ja arvutikomponentide netipood Arvuti24 (OX Eesti OÜ) ei oska kirjutada sõna "kõvaketas":
http://www.arvuti24.ee/et/p/hdd-hitachi-sata-3tb-6gb-s-64mb-0f12466-26893
Kohe esiplaanil suures pruunis kirjas tähtis pealkiri: Kõvakettas
(iga üksiku mistahes HDD või SSD valiku puhul kuvatakse seal just seesama pealkiri)
(ma miskipärast ei usu, et tegemist on kogemata trükiveaga) |
ja ongi leitud vastus küsimusele "Millest on tekkinud laialtlevinud väärvorm "kettas" (nimetav k.)?".
|
|
| tagasi üles |
|
|
|
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
Spoiler 