[woox2k]

[Vael]

Selleks ongi eraldi kaart, eraldi limiidid, problem solved. Kuumaks võetakse nagunii juunist 2 kaardi eest.
Ja Paypali üritasin ka kasutada, palju jebimist ning lõpuks ikka igalpool ei tööta. Suurimad firmad arendavad mingeid oma kinkekaarte pigem- amazon, Xbox jne

[dex]

Selle peale küll loota ei maksa. Kunagi tellisin ühe külmkapi muidu pika ajalooga tuntud kohast (varasemalt oli sealt ostnud nii netist kui ka füüsilisest poest) ja see raibe otsustas just sellel ajal pankrotti minna. Palusin SEBst tehing tagasi keerata ja need laiutasid ainult käsi. Et rääkigu ma tarbijakaitse ja kohtu ja ei tea kellega veel. Iga järgnev samm oleks tähendanud sellesse jamasse oma raha ja närvirakkude juurde maksmist. Loobusin sellest ja kirjutasin need suurusjärk 300 € omale koolirahaks.

[perenoel]

Vael, Eraldi kaardi osas on hea teha kontod N26-te ja Revoluti. Mõlemas on konto ja virtuaalkaart tasuta ning raha Eesti põhikontolt saab peale tõmmata samuti tasuta ja momentaanselt. Erakorraliste ostude jaoks suvalistest kohtadest hea asi. Samas, subscriptionite jaoks peaks pidevalt jälgima, et õigel ajal vastav summa olemas oleks ja see muutuks tüütuks. Kui aga rohkem raha peale laadida, muutub turvalisustegur suht küsitavaks.

[Longero]

[erko]

Longero, mis puudutab siinsete pankade võimupuudust, siis arvestada tuleb, et Euroopa ja Ameerika õigussüsteemid on erinevad. Ja sellel panga vastutulelikkusel on ka teine külg - inimene on huiar. Panga jaoks võrdselt ebameeldiv olukord.

[Vael]

Ameerikas on krediidi peal elamine eluviis?
Pole siis ime kui võimalikult mugavaks tehakse, see kui üksikud petised pisku kõrvale panevad pankasid miljardite puhul vast ei morjenda...

[taavi]

Kas te olete kunagi üritanud chargebacki teha?

Täiesti võimalik on raha tagasi saada, kui on suudad vähegi arusaadaval moel tõestada, et pole saanud seda, mille eest maksid.

Segase teksti, lahmimise ja konspiratsiooniteooriatesse langemise puhul ei soovita jah üritada.

[Prillpapa]

USA ja euroopa õigusruumid on erinevad jah, USA-s firmad kardavad rohkem, ja klientide meelepaha võib päädida ühishagiga ja pankroti hingust toova kahjunõudega.
USA tehingute puhul tundub kohati tehing jõustuvat alles siis kui klient on kaubaga rahul aga mitte kui kliendi raha on kassas.
Näiteks tahad voodit osta ja ei ole esimese madratsiga rahul - ei ole probleemi, pood viib ära ja toob teise proovimiseks asemele, mitte ei saada pikalt, et ise valisid-ostsid, ise oled loll ja osta uus teine madrats kui esimene ei kõlba.

[perenoel]

USA ja Eesti õigusruumi erinevus on muuhulgas ka selles, et krediitkaardipettuste erinevused karistuste osas tähendavad seda, et seal ükski mittekaak ei hakka väitma, et tehing pole tema oma, kui tegelikult on. Kui sõprade ees laia kuju mängimise hinnaks on 10 a. oranzhi riietuse kandmist, ei hakka keegi seda tegema. Eestis on tädid otsustanud, et parem on viibutada näppu ja teha tingimisi kokkuleppemenetlusi ja siis pangad peavad ennast ise kaitsma. Näiteks overdraft teenust, mis on USA-s kontol enamasti vaikimisi peal, pakutakse võimalusena ainult kontrollitud ettevõtetele. Eraisikutele mitte kusagil. Iseenesest muidugi hea ka, ega pole vaja ennast kõrvuni võlgadesse osta. Aga see ei ole nii seepärast, et pangad ei sooviks seda pakkuda, vaid nad peavad arvestama teistsuguse õigusruumiga, kus raha väljalaenajal pole nii suurt mänguruumi.

EDIT: Longero, Kas N26 või Revolut, ei ole online ostude puhul praktiliselt mitte mingit vahet. Eriti eurodes ostes. Dollarites - mingi jutu järgi on N26-l veidi kehvem kurss ning Revolut lisab nädalalõputi mingi väikese lisatariifi kursile, kuid kas see õige on, ei tea. Selleks peaks siis samal ajal mõlemaga ostu tegema, et näha. Need erinevused on mingi 0,05% vast.
N26-l on brauserkeskkond ka olemas, Revoluti puhul ei teagi. Mõlemad töötavad lisaks lihtsalt kaardiostudele ka Apple Pays ja Google Pays. Mõlemal on võimalik tellida ka füüsiline kaart. Revoluti registreerimine oli minu meelest natuke lihtsam. G26 vajas kindlasti passi, mida oli vaja mitmest küljest pildistada ja endast oli ka vaja video teha. Revolutil pildistasid ID-kaardi ja enda üles ja valmis.