[note1]

Kas üldse on vahet, mis on kas linux või unix. Tulemüüriprogrammid ei lase kaughaldusele ligigi. Tuum on samuti kaitstud. (muidugist kui kasutatakse selliseid tobedusi- autom. tuuma kompileerimine võrgust jne.)
Interneti piiramine (et pead paigaldama programmi, mis lubab eu sinu arvutile ligi saada).. kindlasti leitakse kohe viisi, kuidas kontrollitavale uuele internetile ligi pääsetakse- wifi, modem, kasutatakse sidevahendina kasvõi windowsi taga kui vaja.. või tunneldatakse proxy kaudu.

Ei usu üldse, et selline piirang loob piirangut. Nendel on lihtsalt tehniline puue. Istuvad windowsi taga ja mõtlevad, et vista update suudab ka linuxile teha sellist update'i.

[tahanteada]

note1: Kui Sa tahad, et keegi väljaspoolt Su masinale ligi ei pääseks, pead toitejuhtme kirvega läbi raiuma. Kui Sul on arvuti juhtmega vooluvõrgus ja ükskõik, kas sidekaabel on modemi taga või on LAN-kaabel võrgkuaardi taga, mõlemal juhul saab Sinu masina eemalt tööle panna.
Niipalju võiks ikkagi IT-spetsialist arvutiehitusest midagi ka teada. Ja eemalt äratada sai juba kõikvõimalikke 286-386 arvuteid, piisas kas modemi või võrgukaardi ning võrguühenduse olemasolust. Ja ei oma mingit tähtsust, et mis Sinu masinasse installitud on - Win, Lin, UNIX vms., kuna arvuti "äratamine" toimub juba veel varasemal tasemel, enne igasuguste installitud programmide käimajooksmist

[note1]

[d3t]

Mis juhtub kui note1 ja tahanteada kokku saavad? Mitu posti mõtetut vaidlemist.

[Marie]

Tulevikus maksab arvuti kasutaja peale ka veel, et ta arvuti jälgimisseadet omab, APPLE patenteerib peidetud kaamera

[SKG]

[tahanteada]

note1: Piisab teatavast väiksest failist (skriptist) ja see masin, ilma igasuguste Linuxita ja Unixita on haagitud mõne eelmaseisva arvuti / serveri külge. Niipalju siis teavad proff-IT-mehed Server-Klient töökohtadest 8)

[Marie]

[note1]

[HacaX]

"Kui vaja" - see ongi probleemiks. Kõike on võimalik välja lülitada, aga kas ta sel hetkel kui oleks väljasolekut vaja on ka reaalselt välja lülitatud?
note1 - su postide põhiprobleemiks on see, et sa enda (võimalikud) oskused projekteerid opsüsteemile. Linux ei ole turvaline lihtsalt selle pärast et ta on Linux, vaid selle pärast et oskuslik adminn ta eest hoolt kannab ning saab seda teha märksa põhjalikumalt kui Winni puhul. Viletsa adminni (loe: keskmise kasutaja, eriti veel sellise kes Winni pealt on tulnud või varem arvutitega tegemist pole teinud) käes ei ole Linux turvalisem, hoopis vastupidi - lihtne on teha mõnd elementaarset viga (eksimine õiguste määramisel või mõne prooviks installitud, ning seejärel unustatud, vidina jooksutamine vale kasutaja alt) ja seeläbi kogu süsteem haavatavaks muuta.
Kuidas Kõrgemad Jõud suvalisse masinasse kus Linux sees trooja installiks? Näiteks: ootavad kuni Juku/Madis/Michael või-mis-iganes-tolle-alaealise-juntsu-kes-arvutit-mängimiseks-kasutab-nimi-on masinasse logib (ISP teeb ju koostööd, nii et "korrakaitsjatel" on reaalajas näit URLidest mis brauseris lahti võetakse), injectitaks tiritavasse andmevoosse skript mis põnevat Flash mängu reklaamib, kui Juku reklaamitud lehele läheb siis tuleb ette veateade, et kasutamiseks on vaja uue põlvkonna FlashSupremeExcellent plugin installida ning Juku teebki seda. Või kui tal pole õigus pluginaid installida, siis laseb seda vanemal teha, kes lehe üle vaadates midagi kahtlast ei leia ja installibki. Mäng aga on lihtsalt front-end, plugina põhifunktsiooniks on hoopis Xi sessiooni külge haakuda. Või veelgi lihtsam - sisse lülitada x11vnc mis vähemalt Gnome'is on juba vaikimisi kaasas, tavakasutaja poolt aktiveeritav ning rooduõigusi tahtis IIRC vaid siis kui kuulamiseks valitud port 1025st väiksem oli.
Kas sina tuvastaksid, et Suur Vend sinu tegevust jälgib? Antud stsenaariumi puhul kindlasti. Aga millal sa selle avastaksid, ilmtingimata enne seda kui mõni kompromiteeriv või lihtsalt privaatne fail võõraste pilkude ette satuks? Ja kuidas on lood su ülejäänud tutvusringkonnaga, kõik on nad võimelised sellist asja avastama? Mis siis, kui ainus põhjus nende valve alla võtmiseks on see, et sina, nende tuttav, tuvastasid ja eemaldasid oma masinast jälgimiseks kasutatud vidina? Kes teab mida sul varjata on, ning neil, kui sinuga seotud isikutel, loogiliselt võttes samuti?

[note1]

Noh, minul on varjata, et ma kasutan AVATUD LÄHTEKOODI, mis on POSIX standardi sarnane. Käsupõhine ja GUI - loetava dokumentidega.

Ka paljud riigiorganid kasutavad seda:
http://www.linux.org/info/linux_govt.html


Sinu jutt on nii hajali, et mingi mängu või jälgimisvidina sarnane asi kokku viia ja sobitada seda vnc'ga. B!! Esimene kasutaja on ikka administratiivse õigusega ning tema valib omale elukvaliteedi ise, teine kasutaja on ilma admini õigustest.

Viimasel ajal on failid krüpteeritavad või ka kogu kõvaketas. Ka tutvusringkonna moraalne tase on võimalik kokku sobitada linuxi või POSIX kvaliteediga ning enda tõekspidamistega.

Nagu ka inimene peab teadma riigi seadusi, peaks ta teadma ka POSIX dokumentatsiooni.

Muhhahaa. Interneti liiklust või liikluse a-b sihtkohta on võimalik ju õigusorganitel jälgida, ka füüsilise seltskonna liikumisi, kuid inimese enda hinge nad ära ei võta. Linux on aga HING. Ma ei räägi failidest, mille all sa mõtled vist midagi-muud -kui mis linuxi distributsiooniga kaasa ei tulnud..

Nagu sa tead, avastatakse need isikud ikka, kes panevad halbu scripte ja mingid krediitvargusi toime. Enamjaolt on need Windosi kasutajad või Linuxi või mis iganes kräkkerid.

Linuxi häkker seda ei tee.
Aga ok. Suuremad linuxi distrote arendajad - redhat,mandriva,novell,debian, canonical-ubuntu (NB! main repositoorium ja enam-vähem ka universe) on piisava turvalise lahendusega ja isegi nende distributsioonide mängud ON PIISAVA TURVALISUSEGA!!

Sest nad on piisavalt läbinähtavad ja aukude avastamine on samuti avalikum.

See, et gnome dokumendatsioon on eestis veel tõlkimata- on inimjõu puuduse arvel.

[d3t]

note1, sa saidki oma lõuapooliku tiitli kätte. Õnnitlen!

[HacaX]

Kulla inimene, kus ma poole sõnagagi midagi avatud lähtekoodiga mängudest rääkisin? Mina oma hüpoteetilises näites läksin sinust kui asjatundjast täies mahus mööda, kasutades su alaealist last/sugulast masinasse pääsemiseks. Sinu roll piirdus lapse hädaldamise ärakuulamise (ja kui sa esimesel korral ei nõustugi siis peale 41st korda - ja niipalju võin ma last oma reklaamiga pommitada küll - ei viitsi sa juntsu nuttu enam kuulata ja tuled talle vastu, eriti kuna leht kust plugin pärineb igati süütu näib (ideaaljuhul omades näiteks Mozilla Foundationi signaga sertifikaati)), kerge lugemise ning seejärel SUDO küsimise peale oma parooli sissetoksimisega tänu millele binaar, Kurja Ametnik HacaXi serverist, installiti. Ei mingit algteksti, ei mingit sinupoolset veendumist et aus asi on, lihtsalt üks binaar.
Ma üritan selleni jõuda, et alati eksisteerib mõni nõrk lüli. Kui soft on probleemivaba, siis lonkab märgvara. Kui märgvara on korras siis leiab softist midagi. Kui mõlemad on korras, siis on see näiline ja mingi pisikese augu leiab ühest või teisest ikkagi. Kas keegi hakkab sinu süsteemis sellist auku otsima on juba omaette küsimus. Aga... miks ei võiks? Kui seaduslik võimalus on olemas, siis peab sellele võimalusele ka rakendust leidma.

Lihtne ja hüpoteetiline, praktikas aga sugugi mitte nii ennekuulmatu näide: seesama laps surfab Rape.ee's ning puhtjuhuslikult satub foto otsa, kus poolpaljas alaealine näitsik vastu vaatab (pole Rape.ee adminnid/moded kõikvõimsad, pilte mis eetika või lausa seadusega vastuolus satub stabiilselt vähemalt mõneks ajaks nähtavale). Last see (veel) ei huvita, aga brauseri cache'is (loe: sinu kõvakettal) on pilt olemas.
Küsimus mille osas siinses teemas arutelu käibki: kas on õigustatud, et ametivõimud sellise asja tõttu (mitu kuud hiljem) su failides sorida võiksid, seda pealegi veel eemalt (tekitades küsimuse kas nemad on tõesti ainsad kes selle tagaukse kaudu masinasse pääsevad) ja ilma kohtuordereid taotlemata? Just see huvitaks nii mind kui tõenäoliselt teisigi, tehnilised nüansid kuidas selline asi täpselt võimalik oleks on teisejärgulised.

[note1]

Jah nii su ja sudo on minu käes, teistel kasutajatel on õigus kasutada oma sätteid ainult.
Firefoxi cache saab tühjendada ka iga minut kui vaja. Selleks on ff2 mul liialt kontrollitud.

Tegelikult ei töötagi distributsiooni firefoxi uuendamine piiratud kontos - ainult portatiivne.

Ma ei viitsi sel teemal arutleda, kuid tõlkisin just netactview ära, tõlke saatsin ka ära:
https://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?p=4916001#4916001

[XYZ]

Apple iWork’i piraatversioonist leiti troojalane

[HacaX]

Ähh, ikka ja jälle see "kui vaja". See on tühipaljas sõnakõlks mis tuleb enamuse ajast mineviku vormis mängu, s.o. "oli vaja". Suur osa HV teemadest eksisteeribki selle "kui vaja" peal - saab tagavarakoopiaid teha kui vaja, installikaid teha kui vaja, toimiva konfi üles märkida kui vaja, jne jne jne jne. Ja kas siis keegi teeb kah? Nope. Tagantjärele kiruvad, et "oleks võinud jah" ja "tulevikus olen targem", aga see ei muuda olematatuks tõsiasja, et antud hetkel kui oli vaja jäi tegemata. Ning erinevalt kõvakettacrashist või emaplaadi ülesütlemisest ei pruugi käesoleva teema puhul enam tekkida võimalust kus edaspidi saad targem olla ja vajaliku ära teha.

Selle asemel mis su süsteemis on võimalik võiksid hoopis välja käia need asjad mis on reaalselt aktiveeritud (ja seejärel mõista, et maailm ei piirdu sinuga ja sinu konff ei olegi määrav, vaid hoopis see mis teistel on )

Natuke teksti note1 materdamise kõrvalt kah: meenub, et mingi aeg avastati mingist Winni (krüpto?)komponendist lisavõtmeid, millest vähemalt üks pidavat NSAle kuuluma. Milleks see hea peaks olema ei tea keegi, aga tahest-tahtmata liigub mõte paranoilistele radadele - kui juba signeerimiseks sobiv võti, siis äkki annab seda ka NSAle sobivate juppide käratuks sisselaskmiseks kasutada. Avatud koodiga softil seda probleemi pole, aga ega nemadki täiesti kahtlusevabad ole - koodi võib-olla midagi sokutada ei anna, aga kes siiski täpselt teab mis lisafunktsionaalsus näiteks nendes binary blobides leiduda võib mida kõikvõimalikele distrotele kaasa pannakse.

[note1]

Mul on Hewlett-Packardi töölaud, koos PIII ning Western Digitali kettaga. Piisava tempratuuri ja tolmuvaba hooldusega - töötab ta EXT3 pea piisavalt kaua. Vanus ligi 8 aastat. Kettavanus kuskil vähemalt 2-3 aastat kui mitte rohkem. ON KA TEISTEL.

Backup on reaalselt teostatav ja minu backup(varukoopiate tegemine) on selline, et pole sinu asi, kuhu ma oma asju kopin. KA TEISTEL REAALSELT TEOSTATAV.

Teistel on selinux- madriva, redhat jne, openused. iptables ja muud asjad on samuti teistel.

Mismoodi avatud koodis saab olla salalahendusi, mis nõuaks krüpteeritud faili lahti tegemist binaari lisatud salakoodijuppidega? Muidugi võib NSA või keegi muu sinu krüpteeriitud faili lahti muukida, kuid miks see peaks mind kurvastama? Ma krüpteerin ainult enda lõbuks ja et mõni ei saaks vähemalt 2 aastaga lahti. Kindlasti on see kõikuv mõnest kuus mõnekümne aastani. Oleneb masina võimsusest.

Mingi Windowsi kasutaja oled või?

Binaari maht ja suurus läheb pisut suuremaks originaalbinaarist- seega avastamata see ei jää.

Ja üldsegi- kui nii väga kardad, siis võid kogu linuxi lähtekoodide abil kompileerida.
Samuti FreeBSD jt.


Et siis kasutad windowsi ja mölised minuga, et mis salalahendusi avatud linuxi distributsioonides võiks olla?

Oi, kahtlen minagi, kuid teen reaalselt ISE muudatusi tarkvara kasutamisel, mitte oletusi.

[HacaX]

Kas sa meelega provotseerid või jätad lihtsalt ajaviitseks minupoolsed märkused tähele panemata? "Natuke teksti note1 materdamise kõrvalt ka", s.o. uitmõtted NSA võtmete ja binary blobide kohta käisid teema aluseks oleva probleemi ja mitte sinu eelistuste kohta.
Rõõm kuulda, et sinu "on võimalik" tekst tähendab sõna-sõnalt siiski "reaalselt kasutan" ja mitte "kui tuju peaks tekkima siis saan sisse/välja lülitada". Ka on rõõm kuulda, et oled kõiki oma tuttavaid suutnud turvalisemaid lahendusi kasutama veenda. Mida ei ole rõõm kuulda on see, et sa kinnitad minupoolset seisukohta (kasutaja on A ja O, opsüsteem tuleb alles selle järel) aga samal ajal teed teist opsüsteemi maha.
Omalt poolt kahjuks ei saa sama edukusprotsenti kinnitada: on tuttavaid kes pole kogenud kõvaketta hävingut ning seega andmete varundamise vajadust tõsiselt ei võta, leidub ka selliseid tuttavaid kes on suutelised netis surfates mõne pahalse külge saama (mul pole tõesti õrna aimugi kuidas see neil õnnestub, ise harrastan aeg-ajalt üpris ekstreemsetes võrgupiirkondades liikumist ja ei ole viimase poole kümnendi jooksul ette tulnud olukorda kus mõni parasiit oleks külge hakanud). Jah, olen esmajoones Winblowsi kasutaja, peaasjalikult lihtlabasest mugavusest kuna on kogunenud terve ports progesi mida pidevalt kasutan ja millele ei viitsiks *NIXide all alternatiive otsida (eriti selliseid, mis nõustuks neid andmeid sööma mis Winni all on juba valmis keedetud).

Miks ma üldse sinu vastu sõna võtan? Ma tahan et ka sina tunnistaksid, et kõik ei ole nii roosiline kui su postidest välja paistab. Tõenäoliselt on viga minus, et loen sinupoolsest, nagu vist 8 ütles - "Forrest Gumplikust teemalt-teemale hüppamisest", välja asju mida sa üldse öelnud/mõelnud pole, aga vägisi jääb sinupoolsetest ütlemistest maru-linuxlase mulje: "Pange Linux peale ja POLE ENAM MITTE MINGEID PROBLEEME!!!" (OK, konkreetselt sellist lauset pole sa IIRC kunagi väljastanud, aga see hoiak on sul küll, või eksin?), mis on kas sulaselge vale või siis vähemalt tõsisemat sorti naiivsus. Sa avaldad vaat et sama kahjulikku effekti nagu kunagised NAVi reklaamid, mille tulemuseks oli teadmata mahus kasutajaid kes elasid õndsas teadmises, et viirused neisse enam üldse ei puutu, ehkki nii mõneski säärase kasutaja masinas oli rohkem "elusloodust" kui mõne teise AV-vabas raalis

Miks ma käesolevas teemas sõna võtan? Et võimalikult paljudele probleemi kogu olulisust teavitada. Mul pole mingit kahtlustki, et sind käesolev teema mingistki otsast ei kõiguta, aga see ei kehti kahjuks iga potentsiaalse lugeja kohta. Sinupoolsed märkused, kuidas sul üks või teine asi maha keeratud ning seega su masin turvaline on, ei aita kuidagi kaasa. See, et sa midagi kaha keerasid, ei muuda sind ju immuunseks, muudab see et sa lisaks sada ja kaks muud pisiliigutust oled teinud, et sa lähened oma masina turvamisele hoopis laiema vaateväljaga ja et alles kõige koosmõjul pole sul teemas välja toodu (ega ka muude samas stiilis asjade) pärast muretseda vaja.

[tahanteada]

HacaX: Muide, sellised vaidlused on saatnud maailma juba aastatuhandeid, et kas ma saan teada mida naabrimees mõtleb või mitte. Väga hea näide on Enigma. Lubati ju, et Enigma kood pole kunagi lahti muugitav, aga tegelikult....

[note1]

Lugemiseks, mida kasutan väikesemahuliste andmete krüpteerimiseks:
http://directory.disney.com/project/ccrypt/

source:
http://www.efgh.com/software/rijndael.txt

Seega selliseid sinu absurdseid "NSA lisab juurde" probleeme ei ole ja sinu klientidel on viirused, need pole minu asi.

Tõsiasi on see, et iga OS-i jaoks on olemas TEENUS kliendi abistamiseks. Nagu Microsoftilgi.
redhat,novell, ubuntu jt. on ka kommertstugi.

See, mis minusse puutub, et väidan "pane linux peale ja pole probleeme" on seotud ikka viiruste külge hakkamise vähesuse tõttu linux-like süsteemis.
Aga kui hakata sealt edasi..

Pole mingit vajadust kasutada Windowsi, mille eest peab maksma, kui ta on kinnise koodiga ja viirused jooksevad sisse. Hea on kui Vista ja Windows 7 läheb oma uute asjadega turvalisemaks.

Linux iseenesest ei ole päris OS. Ta on tuum e. kernel ning kui inimene ei tea, mida ta kasutab- siis see ka ei ole minu probleem kuna unix-like on lõpuni dokumenteeritud.

Jah, paljud vajavad kommertstuge linuxi distrode kasutamiseks..
Aga see unusta küll ära, et siis on parem ja odavam windowsi kasutada.
Ei ole. Kui see odav windows vajab aega viirusetõrjumiseks ning pidevalt kokkujooksmise kartust.

LINUXI DISTRIBUUTORID on oma peamise rahasaamise viisi viinud KOMMERTSTOETUSE peale ning kui keegi peaks FIRMAST lisama libakoodi, siis
kaotab see FIRMA. v.t NOVELL ja MICROSOFTI suhe. (MA ei räägi rahast vaid sellest mis viisil raha saadakse)

redhat ja ubuntu ning eriti debian ja ubuntu main - on eemaldanud oma asjad universe ja multiverse peale.

Kui te väidate, et linux on pahatahtlik, siis uurige mu eelmisi postitusi, et kus on häkerlus tulnud.
Ja uurige ka unixi ja gnu linuxi tekkimist.
Aga te seda ei tee..

[HacaX]

Me räägime üksteisest vist mööda. Küsimus ei olegi selles, et levitaja ebasoovitavat koodi lisab, vaid et süsteemi võib ühel või teisel viisil sattuda juppe mille algkoodile ei ole huvilisel ligipääsu. Needsamad võrgu pealt leitud pluginad või otse Winnist pärinev tootjapoolne draiver mis sobiva wrapperi vahendusel efektiivsemalt masina tööle paneb kui avatud koodiga kolmandate poolte kirjutatud variant.
Nõustun - sellist nalja nagu see NSA võtmetega Winnis oli *NIXides juhtuda ei saa. Aga see fakt ise ei muuda süsteemi veel kindlaks. A ja O oled ikka veel sina - kui sa ikka valimatult oma opsüsteemi suvalistest allikatest "täiendad" siis ei pea tõenäoliselt kaua ootama, kuni keegi su masina ära pwnib. Ja sellist omavolilise "täiendamise" strateegiat IMO peakski igalt uuelt/muu-OSi-pealt-tulnud kasutajalt eeldama. Winnis seda, õigustatult, tehakse, *NIXis aga mitte, ehkki, nagu juba eespoolgi välja tõin, (piltlikult väljendudes) keskmise *NIXikasutaja IQ (loe: kogemus, huvi asja vastu, jne) järjest langeb.

PS! Eelistan AESile siiski Twofishi. Kergelt jabur põhjendus, aga Blowfish on end minu jaoks pika eksisteerimisaja jooksul tõestanud, Twofish on aga, põhimõtteliselt, selle edasiarendatud variant mis kõrvaldab selle ainsa vea mis Blowil on infomahtude suurenemisest tekkinud. Ka pidavat 256bitiste võtmete korral algoritm natuke kiirem olema kui AES sama võtmepikkusega

[note1]

[HacaX]

"Paljud" ei ole sama mis "kõik". Eks WinModemite jms osakaal/tähtsus ole kadumas, aga kasutusel on sellise riistvaraga raale veel küllaga. Sa ei jäta ju ainult selle pärast oma masinale eelistatud OSi peale panemata, et ühe/paari jupi käima saamiseks pead kasutama binary only draiverit? Või jätad? Selle peale ei saa loota (eriti kui jutt sust endast pole) et enne riistvara hankimist on veendutud selle OSiga sobimises.
Suvalisest kohast täiendamise all pidasin silmas suvaliselt VEEBILEHELT pakkide alla tirimist ning siis installimist (ametlikest kanalitest täiesti mööda minnes). Ehkki... kas mitte sina ise, käesolevast teemast väljaspool, just sellist lähenemist promonud? Oli mingi aeg ju mingi teema, kus su enda poolt tõlgitud vms proge oli ainult su enda kodukalt saadav? Avatud koodiga küll (oli ju ikka kood kah kaasas?), aga siiski mitte ametlikust allikast. Mis, põhimõtteliselt, muudab sinupoolse "millegi muu kui ametliku uuendussüsteemi (mis on kontrollitud ja mille kvaliteedi eest vastutab pidaja oma maine/äriga) pole kunagi vaja kasutada" seisukoha parajalt silmakirjalikuks
Ja IQ osas - ole nüüd! Kes sinu mainitud aastatel peamine kirjutamisõigusega kasutaja oli? Ikka haritud süsadminn kes võis vabalt üks süsteemi loojatest olla. Kas tänapäeval on isik kes opsüsteemi koopiasse reaalseid muudatusi sisse saab viia kah samasugune? Suure tõenäosusega mitte. Graafilist liidest omava opsüsteemi populaarsuse kasvu paratamatu tulemus, et suureneb kasutajate hulk kes ei ole süsteemi siseeluga kursis ja ei tahagi kursis olla (ja, ausalt öeldes, pole ka mingit põhjust miks nad peaks olema) vaid tahavad arvutilt lihtsalt ühe või teise funktsiooni täitmist.

[note1]

Tunnistan, et häkkerid tekkisid ameerika kõrgemast tehnoloogia ülikoolist. Samuti on ju UNIX ise kõrgema tasandiga ja akadeemikud ja enam-vähem kõik ülikooli haridusega, kes olid UNIX'i arenduse kallal
Eks ikka ressurssid olid otseselt suurfirmadel, kes tegid side ettevõtetega ja ülikoolid, kel oli raha infotehnoloogia ja süsteemi arenduse jaoks.

Jah, UNIX on läbi ja lõhki süsadmini ja firma poolse toetusega ja nende programmid, olid nende vastutada - kuid kui ostsid UNIXI, said lähtekoodid tasuta kaasa. UNIX maksis tol ajal 50 000, 100 000 - 300 000 dollarit, keskmiselt.

Revolutsiooni tegid just Billi Gates'i osakond, nad OLID ESIMESED, kes lubasid oma OS-ile teha teistel firmadel ja asjaomastel programme - sealt siis tekkis hiljem probleemid, mis NÜÜD toote üle LINUXile.

Aga avatud unix tekkis minixi näol ning nüüd on kandunud üle avatud unixisse ja linuxisse.


Viirus ja nuhkvara LINUXIS?

Igal ühel on võimalus kasutada source koodi. Või kommertsunix teenuseid. Näiteks mäkk.

Kas sa arvad, et mina ei kasuta selliste firmade teenuseid: redhat, mandriva, canonical, novell ? Ubuntu main ja lepinguga draiverid on ubuntu partneri ja canonicali hallata. canonicali omanik lõi kunagi firma ' tahvte' (minu hääldus), mille müüs ta suuremale SSL sertifikaatfirmale 500 miljoniga maha.

Mul on täiesti ükskõik, mis minust arvate- ise olen riputanud omast arust õiget asja ja olen sinnapoole teel, et minu tõlkeid arvestavad ka programmide loojad.

Üldiselt on vaikimine kuld ja rääkimine hõbe.

TÄPSUSTAN. selinux on NSA ja apparmor on vist novelli toode, open source mõlemad.

Ja kui mõni väidab, et avatuid draivereid ei olegi, siis toon näitena HUAWEI avatud linuxi modemi draiveri GPL2 , mis on juba GNOME network manager 0.7 sisse paigaldatud ja ka cdma.hdspa, edge, wifi jne. seadistused.

Mul on ubuntu 8.04, koos networkmanager 0.7 ja hetkel on üks kinnine videodraiver (mis läks vajaka wmv jaoks) ning adobe flash 10 moodul, portatiivses firefoxis.

id kaart on opensc ja javat hetkel ei kasuta, sest selle turvasertifikaat ei vasta minu nõudmistele, kuid PIN2 kasutan harva kasutavas arvutis.

Provokatiivsetele küsimustele ma ei vasta.

[mikk36]

note1, kas maksis UNIX või tugi sellele ?