[Max Powers]

No eesmärk ei paista olevat iga hinna eest taastamatuks muuta, vaid teha nende juhuslik leidmine võimalikult raskeks.
Esimeses postituses on ju kenasti öeldud, et tihti ei varastata andmete pärast, vaid lihtsalt riistvara pärast.
Eestiski on kaotatud mälupulki oluliste andmetega. Hästi ei usu, et pahaaimamatu leidja hakkaks andmeid taastama, kui leiaks maast pulga, mis arvutisse sisestades tühjaks osutub.

[mikk36]

[Andrus Luht]

[mikk36]

[tahanteada]

mikk36: Ära ole liialt kindel - kätte saab "müra", kuid kes ütleb, et mõni nutikas masin ei oska sellest "mürast" vajalikku infot välja selekteerida.
Olen käinud turvaseminaril, kus räägiti kuni 20x kustutusest ja teoreetilisest võimalusest magnetvälja mäluinformatsioonist (mürast) vajalik info taastada.

Teemasse: Nagu mina allika-lingilt aru saan, on see ette määratav, milline info ära kustutakse - seega pole tingimata vajalik terve ketta "failipuu kustutamine". Ja kipun arvama, et see info hoitakse üldse spetsiaalses koodiga kaitstud kataloogis ja muudetakse (kustutatakse) ainult selle kataloogi turvakood ära. Ehk nii nagu turvaketas - kui koodi ei tea, siis infot kätte ei saa.

[Andrus Luht]

Ei ole see asi nii roosiline enam midagi. Tänapäeval perpendikulaarse salvestuse ajastul ei õnnestu ikka kohe mitte midagi algset sealt 20x üle kühveldatud kettast lugeda...

[Titaniumon]

pealkirja lugedes, mõtlesin et keegi tark pisit omal läppari vahele sütikuga c4-ja, mis varga käesolekul sees "väikse paugu" teeb, siis poleks vähemalt mure et infot kätte saab, arvuti midagi väärt oleks.

[Vermon]

[mikk36]

[Vermon]

[korjusk]

Kui saab 20x vanu andmeid kätte siis ketta maht muutub 20 korda suuremaks. st. 160GB kettast saaks 3.2 terase..

(nali)

[kose2ik]

Ma ei saa aru sellest , miks peaks arvuti plahvatama , et seda rikkuda ?
Piisab ju täitsa sellisest käigust ,
et kui vaja andmeid kaitsta, siis lasta tellida omale kõvaketas ,
mille korpusesse sisse on topitud väike hõbepulbri sarnane kapsel ja samas sarnane elektroonika plaat mille lisaks on see , et kui ketas käivitatakse muul moel kui ettenähtud arvutis siis see avab kapsli ( väga väikse plahvatuse/ või vabastab surve alt sulatamise teel ).
Aga kui see kettal olev info, sulle vähem kui 20'000 väärt on, siis pole mõtet turvalisuse peale mõtlemisega aega raisata, sest aeg on raha.

Samas käib ka arvuti muude riistvara seadmete hävitamine, hävitava energia kogumis põhimõte sama mis välklambil. Ja mis käivitub peale vale parooli sisestamist (kõike seadeid saab ju ka inimlikumaks tarkvaraliselt seadistada personaalselt), e. küsib parooli siis kui arvutit liigutatakse ühest kohast teise, e. kui pole trantsportimisest arvutit teavitatud e. pole liikumis kaitset maha võetud.
Põhimõttega siis, et k'ike saab ka vaikselt ja meeldivalt teha.

Sama ka neti kaudu informeerimine on seotud mitte tarkvaraga vaid
nö. võrgukaardi biosiga ( mis saadab infi ilma, et arvutis olev tulemüür karjuma hakkab ).

Eestis suht tüüpiline on läpakate kaotamine,
enamasti ikka hooletus või eputamine
oma silmapaistva arvuti välimusega või selle kotiga.
( ise olen tahtlikult nö. garantiiaja üle elanud läpakad
mitte müüdavaks ja silmapaistmatuks muutnud.
Sest tähtis mul ikka , kõik muu kui väline ilu. )

Ja seljakott ja kohver on vähe pilkupüüdvad igapäevaselt.
Muidugi tähtsatele kohtumistele minnes pakin lahti esinduslikumad asjad.

[olavsu1]

Mission Impossible ja sealsed videomängiad või asjad, meenub kui seda lugeda.

ma tahaks näha seda inimest kes nullidega ülekirjutatud(N ülespidi) kettapinnalt mingi info välja loeb.

ainult siis loeb, kui nullidega ülekirjutaja nõrk oli ja kõik magnetid oma polaarsust ei muutnud.

teie jutu järgi peaks olema võimalik taastada windows kettal kuhu on installitud linux selga.

[Vermon]

[Andrus Luht]

[Vermon]

Njaa, see fakt jäi kahe silma vahele

Aga kui on võimalik 20x üle kirjutatud kettast infi saada, siis peaks ju ühekordne kirjutamine käkitegu olema

Süsteemifaile ju ei olegi vaja taastada, ikka neid, mis kasutaja on loonud

[mikk36]

20x on vaid teooria, reaalselt seda vast saavutatud pole

[Future1234]

[Ragnar7474]

[HacaX]

See on see koht kus võiks mõisted kehtiva reaalsusega kooskõlla viia: format ei teosta nullidega ülekirjutamist (vaid failisüsteemiks vajalike struktuuride kettale kirjutamist (quick format) ning ülejäänud ala ülelugemise (full format)), seda ei tee ka low level format (mis on füüsiliselt radade/sektorite paikapanek tehasevahenditega), konkreetselt sellise tegevuse tarbis on termin wipe (ja programm mis seda teostab vastavalt wiper). Jääks enamuse tulevastest "format vs. quick format vs. low-level format" vaidlustest ära

[note1]

debianil ja ubuntul on ammu olemas kõvaketta krüpteerimine, windowsis saab kasutada truecrypt'i.