[carl 12]

Seekordsed jõulud jälle möödusid suure annetuste kogumise kampaaniaga.Teatavasti osa HinnaVaatluse loterii rahast annetati heategevuse jaoks. Kas on teada mis projekti toetuseks see raha läks? Jõulude ajal oli eetris oli jõulutunnel kus järjekordselt manguti raha haiglate toetuseks. Täitsa tigedaks tegi selle saate propagandistlik ja pateetiline alatoon -et ilma selle rahata jääb aparatuur ostmata ja haiged lapsed ravimata.Tegelikult on haiglate rahastamine puhtalt riigi probleem ja riigil on selleks olemas piisavalt eelarvelisi vahendeid kuna riigi eelarve laekumine oli tugevalt plussis ja lisaeelarvest oleks saanud raha võtta haiglatele meditsiini aparatuuri ostmiseks. Seega suhtun igasugustesse annetustesse suure eelarvamusega . Tegelikult peaks rahvas boikoteerima selliseid kampaaniaid kus riik kerjab rahvalt raha oma halduses olevate struktuuride ülalpidamiseks.Kui rahvas boikoteeriks seda siis riik peaks tahes tahtmata leidma raha haiglatele mitte aga lootma kodanike abile.Sellised olid mu mõtted seoses annetamise ja heategevusega.

[Tanel]

carl 12, heategevusraha on veel annetamata, kuna heategevuse teemas läks suureks vaidluseks ja lahmimiseks osapoolte vahel.
Head ideed on endiselt teretulnud, ilmselt jaanuaris otsustame asja ära.

[mks]

[Laurikre]

mks, Paneks ettepanekud vanasse teemasse .
Laurikre:.

[arm2004]

mks, loomade varjupaigad on EMT jõulukampaanias sees, seega päris kuivale pole siiski jäetud...

[Draax]

[2korda2]

Nagu näha, ei tea suurem osa siinsetest kirjutajatest kuidas käib meie meditsiiini rahastamine. Olen tööalaselt sellega päris palju kokku puutunud, seega mõni sõna selgituseks.
Niipalju kui mina haiglaid tean (erakliinikud ehk va.), saavad nad ülisuure osa oma sissetulekust haigekassa käest osutades teenuseid vastavalt haigekassa poolt paika pandud hinnakirjale. Haigekassa aga saab oma raha maksude näol. See 33%, mis tööandja maksab bruopalgast, see jaguneb kaheks: 20% ja 13%(pensionikassa ja haigekassa... võis olla ka vastupidi).
Juba õige mitu aastat tagasi otsustati, et haigekassa hinnakiri peaks olema kulupõhine (so. teenuse hind sõltub teenuse osutamise kuludest). Ikka selleks, et ravi oleks eelkõige patsiendi huvides. Nimelt on teatud diagnooside puhul võimalik kasutada erinevaid ravimeetodeid (näiteks neerukivid). Hinnakirja vildakuse tõttu aga võib arst eelistada seda meetodit, mis on rahaliselt kasulikum, mitte seda, mis on patsiendile parim (neerukive oli kasulikum lõigata, mitte purustada kirurgilise vahelesekkumiseta). Probleem on tekkinud kulupõhise hinna määramisest - haiglate tasemed on väga erinevad, samuti kulude struktuur. Tulemus: ühe haigla jaoks maksab X lõikus Y krooni, teise jaoks aga 2Y krooni (tegelikult on isegi selle Y suuruse määramisega haiglal probleeme - kaudsete kulude jagamine on päris keeruline protsess). Siit võib välja kooruda olukord, kus haiglad spetsialiseeruvad ravile, mida nad kõige efektiivsemalt suudavad pakkuda. Ma ei ütle, et see oleks tingimata paha.
Nüüd aga kampaaiate juurde, kus haiglatele aparatuuri soetatakse. Ma tean piisavalt usaldusväärsetest allikatest, et meie suurtes haiglates on üldjuhul aparatuuri keskmine tase kõrgem, kui näiteks soomes. Meil visatakse ära labori tehnikat, mis töötab aga kuivõrd on olemas uuem (mugavam/kiirem vms), siis ostetakse uus ja vana visatakse ära. See on ka põhjus, miks mina pole veel ühelegi haiglate kampaaniale kunagi raha annetanud. Ma olen näinud süsteemi seestpoolt piisavalt palju - raha seal on aga seda tuleks paremini kasutada.

[Draax]

Kui jutt haiglate rahastamisele juba nii detailselt läks, siis mina mäletan veel üsna hiljuti (1-2 viimase aasta jooksul) sellist kurioosumit, et meedia kaudu edastati info ühe pealinna haigla ebanormaalsest ehituslikust olukorrast - palatid külmad, sest akende vahetamiseks pole raha ja tuul puhub raamide vahelt sisse, küttesüsteem renoveerimata jne. Netikommentaarides sõimati riiki ja valitsust ja haigekassat.
Päev hiljem andis sotsiaalministeerium oma kommentaari ja mis välja tuli - haigla kui kinnisvara on Tallinna linna omandis, seega omanik ehk linn peaks vastutama selliste asjade eest. Linnavalitsus siis ärkas, et "misasja, ongi meil mingi haigla või?" ja lubati kähku aknad ära vahetada.
Selline lugu siis.

Teine asi on see, et enamus haiglaid (kui organisatsioone) tänases Eestis on sihtasutused (SA). Sihtasutuse loomise point peaks olema selles, et SA teenib tulu või saab raha (riigieelarve, linn, toetajad) mitte sihtotstarbeliselt, vaid lihtsalt - saab raha ja siis otsustab mida selle eest kõige rohkem oleks vaja teha. Kas osta seadmeid või osta kulumaterjale või maksta arstidele-õdedele palka. (See, muide, on ka põhjus, miks Ansip viskas viimase õdede streigi ajal palju segadust tekitanud lause, et "see streik pole riigi asi" - palka maksab haigla (SA) mitte riik).

Riik ostab Haigekassa vahendusel siis haiglatelt tervishoiuteenust vastavalt juba 2korda2 poolt kirjeldatud süsteemile.

See on kokkuvõtlikult ka põhjus, miks tervishoiuteenus haiglate ja allüksuste lõikes nii palju erinev võib olla. Väga palju sõltub konkreetse haigla juhtimisest ja needsamad jõulukampaaniad on lihtsalt konkreetse haigla/sihtasutuse promotiimi nii-öelda hea töö. Kui vaadata selle pilguga, et mis siis lõpuks erinevates kampaaniates läbi kumab, siis näiteks Pelgulinna sünnitusmajal tundub, et on väga kõva turundusjuht. Eks väikelaste toetuseks on emotsionaalselt ka kergem pappi koguda kui näiteks vanaisade reumavalu leevendamiseks.

Aga kui nüüd päris teema algusesse tagasi tulla, siis mina ei anneta haiglatele raha selle pärast, et need ei ole enam ammu mitte jõulukampaaniad, vaid need käivad aastaringselt. Nagu poodides aled - jõulualed, jõulujärgsed aled, kevade hinnasula, suvised hinnad, koolialguse soodustused jne.
Praegu on võimas jõulukampaania, inimesed pühadetujus ja loetakse annetatud miljoneid (Jõulutunnel ühe päevaga 3 miljonit on kõva number ikka tegelikult). Aga kui vaatad ringi juba veebruari alguses, siis näed Tallinna bussiootepaviljonide reklaamtahvlitel juba järgmist plakatit, kus Jaagup Kreem või keegi teine kutsub üles annetama... siis nagu tahakski küsida, et mehed - mida te selle 3 miljoniga siis tegite enne?