[Westswamp]

Tekkis selline küsimus, kuidas on parem, DHCP Coyote'ile lubada või mitte (panna võrgumasinatel settingud käsitsi paika)? Mida arvate, kuidas on võrgule endale parem, staatilised või dünaamilised IP-aadressid?

[VR53]

[nuhk]

Kui rondil on mälu vähemalt 16MB ja ühendus pole PPPoE-ga, siis võib DHCP peale panna küll. Soovitavalt ainult nii laia kui palju võrgus masinaid, mitte kogu võimalikule vahemikule. Kes käsitsi konfib - rondi enda sisevõrgu IP tuleb DHCP poolt jagatavast vahemikust kindlasti välja jätta.

[Spott]

Tõstame vana teema taas üles. Endal tekkis umbes samasugune küsimus.
Millal on otstarbekam kasutada DHCP serverit ja millal ise käsitsi IP-d määrata.
Küsimus siis nagu sisevõrgu kohta. Kas manuaalselt sisestatud IP-de korral on algne võrku sisenemine kuidagi kiirem? Turvalisus suurem või mis? Või on DHCP serverit raske konfida?

Ehk siis: millistel juhutumitel eelistada ühte ja millistel teist.
Küsin üldiselt, mitte ainult Coyote kohta.

[Markos]

Ilma dhcp'ta võrk on paras tüütus, mida rohkem masinaid, seda vastikum. dhcp'ga ip küsimine käib silmapilkselt (juhul kui servis ise maas pole) ja kiiruse või stabiilsuse kohapealt mitte mingisugust vahet ei ole, ärgem laskugem Palle tasemele oma müstiliste dns'ide ja ma ei tea millega veel. dhcp on igal juhul väga õige ja mugav valik, lähtudes kasvõi sellest, et enamikel võrguproduktidel on ip küsimine by default dhcp peale konfitud. Selliseid seadmeid ilma dhcp'ta võrgus liinile aidata on juba tüüpi konsool.
Niipalju võib ka veel öelda, et kui sa oma pisikeses paarist masinast koosnevas võrgus midagi manuaalselt konfid jumal sinuga, aga kui masinaid on juba 10-1000, siis mul on sust kahju, kui sa muudatuste tegemiseks pead kõik masinad läbi käima.

[Spott]

Seega, kui vähegi võimalik, siis kasutada DHCP serverit. Olgu selle taga olev võrk kas üks või sada masinat?
Aga kas DHCP serverit kasutades on võimalik mõnele masinale ka staatiline IP anda? Kui mõni loll kavatseb mingi oma servu kusagil arvutis jooksma panna?

[Markos]

Üldjuhul ikka, seda asja nimetatakse ip reservationiks ja see on seotud konkreetse masina mac aadressiga. Olenevalt dhcp serverist võib see reservation paikneda vahest ka dünaamilise pooli sees, näituseks ISC dhcp seda ei luba, juhul kui reserveering on dünaamilises poolis, siis antakse ta välja nii mac'i põhiselt kui ka suvalisele küsijale, mis tekitab võrku duplikaataadressi ja keegi istub ilma netita.
Dhcp serveri kasutamine ei välista manuaalselt aadresside sissekirjutamist.

[Ricki]

[Markos]

No dhcp (dynamic host configuration protocol) on kõrgema layeri teenus, mis jookseb samamoodi nagu kõik teised tcp/ip protokolli peal. See on teenus, mille kaudu klientseade küsib omale vajalikud parameetrid nagu ip aadress, subnet mask, gateway, nimeserverid ja wins server. Ise dhcp ip liiklusesse, ruutingutesse ja nat'i ei sekku mingilgi moel. Kui dhcp server pangestub, siis host lihtsalt ei saa omale ip aadressi ja sellega seoses ei teki ka ip liiklust. Hostidel millel ip staatiliselt fikseeritud, ei ole midagi vaja dhcp käest küsida ja nendel on kama kaks kas nimetatud teenus on olemas, panges või misiganes seisus. Selles mõttes on jama tõesti, kui võrk on ehitatud dhcp peale ja see teenus ei vasta, siis võrku ei saa. Samas ei ole tegemist teenusega, mille töökindlus soovida jätaks ja probleemid on pigem seadme/softispetsiifilised. Kui see konkreetne seebikas pidevalt dhcp osas pange paneb, on lahendusi 3, kas loobuda dhcp kasutamisest, proovida softi upgradet, juhul kui seda leidub, või vahetada karpi. Ainult mõne sellise näite varal ei saa võtta seisukohta, et dhcp paha ja halb oleks, mida tuleb iga hinna eest vältida, vastupidi, igal võimalusel üritada kasutada ja loobuda ainult juhul kui muud võimalust ei ole. Kusjuures loobumise aluseks ei pruugi vahest olla mitte ainult konkreetse teenuse ebastabiilsus, vaid ka võrgu arhitektuurist ja seal kasutatavatest seadmetest johtuvad iseärasused. Näiteks võib tuua printserverid, juhul kui kasutatakse ip based printingut. Sellisel juhtumil peab printserver olema raudselt staatilise ip aadressiga, mida võib realiseerida kas staatiliselt sissekirjutamise teel, või siis dünaamiliselt aga reserveeringutega. Juhul kui viimast ei ole võimalik teha, siis läheb käiku esimene variant, kuid teiste seadmete jaoks võib dhcp sellegipoolest käima jätta. Tuleb lihtsalt dünaamilist pooli nihutada veidikene taha või ettepoole vastavalt maitsele. Harilikult jäetakse näituseks esimesed 10 aadressi dünaamilisest poolist välja ja dünaamiline osa algab näiteks aadressist 192.168.1.10.

[mohbu]

Oskad äkki siis öelda miks seebikarbil (7004abr) DHCP vahel pangestub ja aitab ainult reset.
Neile aga, kes staatilise ip otsas, jääb internet alles.[/quote]

Trendnet on selles vallas üsna kõva tegija.....
olen päris palju neid üles toppinud ja kui dhcp d kasutanud olen siis on jama küllaga olnud.Aina restardid.pärast käsitsi paika panemist asi üldjuhul paraneb.

[Markos]

Paraneb, sest sa ei kasuta seda pangestuvat dhcp'd enam. Ega trendnet üleüldse oma seebikate puhul töökindlusega ei hiilga.

[jeesus450]

ise haldan 150 masinaga võrku ja ei saa öelda, et dhcp hea oleks! mul on umbes 80 masinat staatilise ipga ja ülejäänud dhcpga!!! näiteks traffikut jälgida on väga väga vaevarikas kui sul dhcp on kunagi ei tea mis masinal mis ip jne. aga kui ikka paika korra pandud on ipd siis kõik selgemast selge ja nendega ei juhtu midagi ... aga alati peab kasutajale ära mainima, et ta ei hakkaks seal midagi muutma, sest isetegevus on jama kui kõik oma käejärgi tehtud on!!!!

JuSS

[FoxMulder]

Sa saad ju dhcp serveril seostada iga ip kindla mac'ga. Siis tead täpselt mis ip mis masinal on ju.