[Tanel]

link :: Õhtuleht


Viimasel ajal on palju räägitud Euroopa Komisjoni plaanist «uuendada» Euroopa Liidu isikuandmete kaitse seadustikku. Eesti Andmekaitse Inspektsiooni juht, paljudes mulle olulistes kaasustes mõistuse häält esindanud Viljar Peep andis hiljuti Eesti Päevalehele intervjuu, kus väljendas oma arvamust üsna emotsionaalselt ning nimetas uut seadustikku hullemaks kui ACTA.

Õigus olla unustatud?
Viljar Peep on välja toonud mitmed mured, mis uue seadustikuga seotud, ent siiani on üsna varju jäänud see kõige seksikam probleem: Vivian Redingu plaan luua Euroopa Liidus täiesti uus «põhiõigus» – õigus olla unustatud.

Stanfordi Ülikooli õigusteaduskonna ametlik teadusajakiri nimetas Redingu plaani «selle aastakümne suurimaks ohuks sõnavabadusele internetis». Õigus olla unustatud tähendab näiteks, et Facebook ja Google võivad saada trahvi kuni 2% globaalse käibe ulatuses, kui nad ei võta veebist maha piinlikku fotot, mille inimene on ise sinna üles pannud ja mille eksponeerimist ta hiljem kahetseb.
Vivian Redingu plaani ideoloogilised juured on Prantsuse õigusruumis, mis tunnistab kontseptsiooni nimega «le droit ? l’oubli» ehk siis maakeeli «õigus olla unustatud». Kes tahab Google’iga lisainfot otsida, soovitan fraasi «right to be forgotten». Tegelikkuses on see tähendanud, et süüdimõistetud mõrvar, kes on oma aja ära istunud, võib blokeerida oma süüteo faktide avaldamise. USA õigusruumis, vastupidi, on selliste faktide avaldamine kaitstud sealse kõige pühama põhiseaduse lisaga: kõige esimesega.
Praktikas on internet siiamaani arenenud just kooskõlas USA õigusruumiga. Niimoodi näiteks pidas Wikipedia maha lahingu kahe sakslasest mõrvariga, kes tahtsid, et nende nimed entsüklopeediast eemaldataks.

Uus seadustik tähendakski seda, et tulevikus on inimestel õigus nõuda enda kohta käivate mitte eriti meeldivate faktide ja väidete eemaldamist ükskõik kuskohast internetis. Keegi tõpranahast sõber postitab YouTube’i video, kus sa purjus peaga saunas ropendad ja natsilaulu laulad, kuid sul on plaanis kandideerida riigikokku? Kui YouTube sinu palvel videot maha ei võta, siis võid pöörduda andmekaitsesse ja YouTube’ile tehakse hiiglaslik trahv. Kui su naabrimees oma ajaveebis kirjutab sinu natsilaulust ja YouTube’i juhtumist, siis võid lasta andmekaitsel ka talle trahvi teha. Ikkagi ta ju avaldas sinu kohta käivaid andmeid, mida sa parema meelega ei avaldaks.
Kokkuvõttes on veebiteenustel tulevikus kaks praktilist valikut. Nad kas võtavad maha absoluutselt kõik, mille kohta ükskõik kes neile kaebuse esitab, või siis nad lõpetavad Euroopa klientide teenindamise.
Kujutage ette Wikipediat, mis on sunnitud kustutama kõik detailid igasuguste poliitiliste skandaalide kohta, kui skandaalis osalenud seda soovivad. Kujutage ette internetti, kus poliitikud ja ärimehed saavad sundida enda kohta käiva faktilise informatsiooni kustutamist, kui see neile vaid halba varju heidab.

«Tsiviliseeritud» internet
See on Vivian Redingu ettekujutus tsiviliseeritud internetist. See on tulevik, mille nimel Vivian Reding eiras Euroopa Komisjoni sisemisi eeskirju, jättis tegemata erapooletu mõjuanalüüsi ning surub määrust läbi enamiku ministeeriumide vastuseisust hoolimata. Sellise käitumise taga on raske näha mingit selget motiivi peale puhta aktiivse ignorantsuse.
Sattusin mõni aeg tagasi kuulama Euroopa Komisjoni ühe netitsensuuriteemalise töörühma kohtumise helisalvestist, mis juhuslikult asutusest välja lekkinud. Suure laua ümber olijaist leidus täpselt üks inimene, kes natuke interneti toimimise tehnilist ja sotsiaalselt külge jagas ning suutis olla mingiks tasakaaluks paarile tsensuurifanaatikust korrakaitsjale. Tundus, et ka laua äärde kutsutud suurfirmad olid saatnud kohtumisele kohvikeetjatest sekretäritibid, üks masendavam kui teine. Pean tunnistama, et selline kuuldepilt seadusloome masinavärgi sügavustest suutis minu isu rikkuda efektiivsemalt kui «Pealtnägija» klipid Eesti seavabrikute loomapiinamisest.

Euroopa Liidul on üks fundamentaalne probleem: liiga palju võimu on antud Euroopa Komisjonile ja liiga vähe Euroopa Parlamendile, kuhu kodanikud saavad oma esindajaid valida. Tulemuseks on demokraatia näitemäng, mille ilus fassaad on hakanud purunema, kuna komisjoni juhid on läinud liiga nahaalseks.
ACTA salajaste läbirääkimiste laua taga oli Euroopat esindamas just Euroopa Komisjon ning Vivian Redingu õigus-olla-unustatud-määrus tuleb taas Euroopa Komisjonist. Just see komisjon valetas meile näkku ACTA teemal ning teeb seda uuesti isikuandmete kaitse egiidi all. Seekordne farss on aga märksa hullem ühiskondliku tsensuuri kehtestamise katse kui ACTA.

Oleme võitluse eesliinil
ACTA teemal näitas Eesti ülejäänud Euroopale olulist eeskuju. Tänu meeleavaldustele jäi Eestil ACTA esialgu allkirjastamata. Tänu sellele jäi ACTA allkirjastamata ka Šveitsis - sealne Föderaalnõukogu nimetas põhjuseks tõsiasja, et viiel Euroopa Liidu riigil pole ACTA veel allkirjastatud. Eesti on mänginud tähtsat osa kogu Euroopa ACTA-vastases võitluses ja seda ei unustanud ka rahvusvahelise Internet Society esindajad, kui nad hiljuti Eestis meiega kohtumas ja koos konverentsi korraldamas käisid. Kui me ACTA-vastase võitluse peaksime võitma, siis ei jää ajalooraamatutel märkimata just Eesti aktivistide ja ajakirjanike panus.

Eestis tagas ACTA-vastaste eduloo ajakirjanike suur huvi ACTA vastu ning järjekindel meediakajastus. Loodan, et ka seekord suudavad ajakirjanikud teemast läbi hammustada ning näevad, et Vivian Redingu «õigus olla unustatud» on suureks ohuks sõna- ja väljendusvabadusele internetis.

[neros]

"Right to be forgotten" on üks kõige rõvedamaid asju millest ma kuulnud olen. Teatud tasemeni võib seda ju rakendada (kui mingi paparazi akna taga alasti pilte teeb, kuigi chances are you probably deserved it) kuid mõrvarite kohta andmete peitmine? Ei. Kui ma kuuleks isegi poole kõrvaga, et kaastöötaja koksas oma kunagise naise ja tema armukese maha, annaks ma kohe lahkumisavalduse sisse juba põhimõtte pärast. Ma usaldan oma tööandjat, et ta ei palkaks kedagi, kes võib töötajatele potentsiaalseks ohuks olla. Enesekontrolli on tarvis, ja kui see puudub... no mis teha.

Sama lugu on "saunas ropendamise ja natsilaulu laumisega". Ei suuda ennast kontrollida kui purjus oled? Ära joo seltskonnas või ära joo üldse. Piiri tuleb pidada ja enda limiiti tuleb teada. Kõik on teinud lolle asju, lihtsalt igaüks pole nii loll, et seda avalikult teha.

Poliitikute kohta käiva faktilise informatsiooni kustutamisest ei tasu üldse rääkida. Seda informatsiooni on tarvis. Ja seda on tarvis veel laiemalt teavitada. Praegusest olukorrast, kus suurem osa sellist informatsiooni on Wikileaksis ja seda näevad vaid need kes seda külastavad VÕI konkreetselt otsivad, lihtsalt ei piisa. Kuni interneti levimiseni oli poliitikutel piisav võim enda pahategusid peita, kuid nüüd on tarvis võim interneti üle saavutada, et seda oleks uuesti teha võimalik.

Meil on tarvis avalikku uudistekanalit mis on erapooletu, mille autorid 100% anonüümseks jääks ning mis oskaks ennast levitada viisil, et seda näeks nii palju inimesi kui võimalik. Wikileaks on ainult baas. Nüüd oleks tarvis ka aknaid ja seinu.

[Tanel]

madedog, x2

[blas]

http://arvamus.postimees.ee/61146/vahur-koorits-augustuv-ajalugu/
Loo peategelane töötas/b....

[Dogbert]

Iga mõistusega inimene, kes ise midagi jälki ja ebaseaduslikku varjata ei taha, on sellise idiootsuse vastu. Ajakirjanikud peaksid juba Redingi minevikus surkima sutsu aktiivsemalt? Tekib ju kohe küsimus, et miks ta seda tsensuuri nii aktiivselt peale surub ja selle juurde mingit pläma ajab, et midagi oluliselt ei muutu?
Neid mitte midagi muutvaid seadusi on tõepoolest hakanud tulema nagu Vändrast saelaudu. Milleks seda Euroopa Komisjoni üldse tarvis on, kui ta vaid mittemidagimuutvaid seadusi treib oma sõnade järgi?

[tahanteada]

See on lihtsalt viimase aja moetrend, et neid "Acta"-sid peab ikka palju olema ja veel rohkem saama.

Trendiideid meenutades: Ülemaailmne Acta, Euroopa Acta, G8 Acta... Kusagil kindlasti on olemas trendi-idee Eesti Acta... Ning lisaks siis veel igasugu Acta õed-vennad, Pipa ja Sopa-ga alustades ning igasugu muude huvitavate nimedega lähemate- ja kaugemate sugulastega lõpetades...

[maakas1]

Tõepoolest, selline demokraatia lipu all võimlemine on muutunud sureva looma kramplikuks tõmblemiseks. Kõik üritavad eriti läbinähtaval kombel oma seadusi läbi suruda. Eriti ettevaatlik tuleks olla, kui seaduse nimes on sõnad "turvalisus", "privaatsus" või "kaitse". Kõik on õige, aga mitte rahva, vaid liidrite huvides.
madedog, väga hea idee, sest ilmselgelt on demokraatia sellisel kujul kukkumas ja on vaja uut süsteemi, kus reaalselt loeb rahva arvamus. Sellisel viisil oleks seda võimalik isegi läbi suruda. Vastasel korral on kõik pingutused ainult tuulde rääkimine.
Antud hetkel ei räägi ma isegi internetivabadusest, kui sellisest, kuna ilmselgelt on muutunud piir interneti ja inimese elu vahel. Virtuaalset elu saab põhimõtteliselt samastada reaalse eluga. Profiil räägib sinust kõike ja kõige hullem, et see info on teatud korportasioonide jaoks raha + mõjutusvahend. (Kuna religiooni tähtsus sellisel eesmärgil on märgatavalt vähenenud).

[Ho Ho]

[neros]

[Ho Ho]

Ja liidritele seavad piirid kes täpselt?

Rahvas -> poliitprostitutsioon, mida rohkem pööblile lubad seda suurema tüki pirukast ise saad (a'la Kreeka)
Veel kõrgem võim -> kes noid piirab?

[Cancer]

Kui vanasti öeldi:

[Miki-Hiir]

Minu silmis on see vaba ajakirjanduse lõpp. Sisuliselt ei tohi siis ju meedia lahata kellegi patte kui isik ise seda ei soovi. No ja näidake mulle kedagi, kes soovib.

[p2ep]

[Taavi©]

[vipu]

keeruline värk. õigust saada unustatud oleks küll väga hea, sest nooruses tehtud lollused jäävad sind muidu elulõpuni saatma. inimesele siis ei lastagi olla enam parem vaid kui silt on küljes, siis igaveseks.

toon ka ühe näite: tunnen ühte neiut, kes kunagi nägi pealt ühte liiklusõnnetust ja oli kohtus tunnistajaks. kõigest formaalsus, aga kui googlesse tippida tema nimi, on kohe esimene viide sellele artiklile, kus on see liiklusjama. 5 aastat on see nii juba, väga nö ebameeldiv reklaam inimesele.

mõrvarite või vangide kohta ma ei oska ise arvata, jään kahevahele. turvalisuse mõttes tahaks muidugi teada, aga teistpidi tuli ju siin kohe välja, et ega exvang või kurjategija ei saaks kunagi tööle. ühiskond tänu teabele lülitabki ta ühiskonnast välja ja tal ei jää muud üle kui elatada end vargustest vms.

HV oli vangla teema, palju ju nõudsid nende töötamist. eks siin on jah palju asju mis tuleb ühiskonnas selgeks vaielda. eks see idee olegi selline toores kontseptsioon, aga iseenesest tõesti vajalik.
nõme kui teed FB konto ja nemad ei kustutagi seda kunagi ära, mis siis et sa nõustusid ise sinna oma pilti laadima.

[Karlsson]

Minu arvates ei ole õigust saada unustatud hea. Esiteks, ei unusta sind ükski andmebaas ära. Tõenäoliselt tekivad sellega koos mingid tasulised teenused, kus saad äripartneri tausta kontrollida a la 3.50 eest. Misiganes JOKK skeemiga on see võimalik. Ehk, tahad 30 € asjale ettemaksu teha ja siis maksad 10% taustauuringu eest.
Praegu mingi pisikese tehingu puhul lööd ainult andmed googlesse ja kohe saad enam-vähem seda mis vaja.
Enamus inimesi saab noorepõlve lollustest aru ja vipu toodud neiu tausta uurides, tõenäoliselt ei segaks mind mingi autoõnnetus, ega tema tunnistused kohtus, temaga äri ajamast või koguni palkamast.
Ja teiseks, võib tekkida terve hunnik "ausaid ärimehi", kes praegu kardavad oma nime määrida, kuid tulevikus küsivad ilma igasuguste probleemideta ettemaksu ja kaovad.
Peale selle, võib "õigus olla unustatud" kehtida ka poliitikute, ametnike jpm. tegelaste kohta, kes sigadusi kokku keeravad ja hiljem võivad rahumeeli oma sigadusi jätkata.
Ühesõnaga mulle see ei meeldi. Olen siiski avatud interneti poolt.

[SKG]

Minu arust sama naiivne kui paluda avalikus kohas ymbritsevate inimeste kaest, mind mitte vaadata.

[vipu]

Avatud puhul lõpuks kõik harjuvad, seda võimalikku komprat tekib igaühe kohta ja mingi hetk see enam ei pole argument tõesti.
Halba teha saab igas süsteemis, olgu ta hea või halb. Aga teistpidi, kulub ju talletamisele ka tohutu ressurss, mida me kõik hakkama mõne varjatud teenuse või maksu abil maksma.
Eks näis mis saab, ma siiski ise usun, et mingid ajalised kustutus nõuded tulevad. Nagu võlgadega, teatud ajajooksul nad aeguvad.

Kõik mis kuulub konspiratiivsuse alla, onju nagunii salastatud
Mingi seadus ei suuda omada ülevaadet mida saavad teha jõustruktuurid või valed inimesed suurte õigustega ruumis.

[sannuest]

Kõik analoogsed jaburdused (ACTA, SOPA jms) on minu silmis klassikaline diversioon, üritamaks kurnata aktiivse osa maailma inimeste ressursse, kes ei ole veel parasiitsüsteemide e. valitsuste orjad.

Rockefellers rock on: http://www.infowars.com/for-the-record-rockefeller-soft-kill-depopulation-plans-exposed/

Agenda 21 for dummies: http://www.youtube.com/watch?v=TzEEgtOFFlM

http://www.rense.com/general64/pordc.htm :

[Aix]

[Max Powers]

5-6 kohaline palganumber kuus?

[Ho Ho]

[iceincube]

Sisuliselt tegu tsensuuriga, sest kes ütleb kuskohast see joon tõmmata mida peaks kustutada saama.

[Aix]